Paar päeva tagasi käis meil külas Pere ja Kodu ajakirjast tädi Krista. Ja selleks, et jutt veel magusamalt sujuks oli meil muu jutu puhumisele lisaks plaanis ka vigurpiruktegu. Kuna sel korral oli tegijate seltskond suurem, olid ka tulemused uuenduslikumad. Esimene pannitäis rändas ahjukuumalt juba meie juurest minema ja pilti ei jõudnudki suure sahmimise vahepeal teha, kuid neid tegelasi olete te valdavalt ka juba kohanud varsemates pirukategudes.
Teine pannitäis tuli aga ahjust välja sellisena:
Ja sai ylevaatajalt positiivse hinnagu:
Ja selle korra kaks peategelast olid tädi ja onu. Rosinasilmne tädi on meil kaugelt kylla tulnud tädi Krista meistriteos, ulakas onu on minu jagu 😀
Kõik saiakesed peale onu ja tädi on juba ammu söödud. Ja mina, paha ema, pole lasknud lapsel suurest palumisest hoolimata tal veel hambaid onu ja tädi sisse lyya. Tahaks veel veidikenegi seda kaduvat kaunist kunsti imetleda 😀
Ja mõtleda välja uusi vigureid. Ja kui juba saaks piparkooke teha.. ehhh! Ma pole piparkoogitainast iial ise teinud, sest minu jaoks on endiselt vanades retseptides toodud ‘siirup’ suht arusaamatu mõiste. Pole see ju vees lahustatud tavaline suhkur? Pole see ka vist see joogisiirup, mida poes myyakse? Või ameerikapärane vahtrasiirup? Või lihtsalt mingi lahjendatud mesi? Kui keegi, kena inimene, mulle selle keerulise asja lahti seletaks, siis mine tea, äkki tulevad järgmisel korral juba piparkoogid ka. Kuigi minu puhul on alati see oht, et tainas saab enne otsa kui pirukad ahju. Eriti kehtib see piparkoogika puhul 😀
13 thoughts on “Vigurpirukad osa 3”
Lahedad tädi-ja onu-pirukad!
nii ahvatlevad-kindlasti ka nämmad:)P
mina olen kasutanud siirupina seda valmissiirupit, mida poes müüakse, on tume ja hele olemas, kasutasin piparkookide jaoks tumedat. Dansuker-i oma kui ma ei eksi.
Aga tegjamad teevad muidugi ka siirupi ise, mina ei oska.
Ma soovitaks ka tumedamat kasutada. Ise tegin heledaga ja piparkoogid tulid siis ka heledavõitu. Maitsesid küll nagu õiged piparkoogid kunagi, aga värv oli vale 🙂
väga vahvad saiakesed 🙂
Ja tume siirup on piparkookide jaoks parim!!! 😀
http://web.dansukker.com
Ma olen juba pea 15 aastat ise igal aastal ca 5-6 kg taigent meisterdanud. Alati esimene detsembri nädalavahetus saab tehtud. Ja siis jagan õele-vennale ja sõbrantsidele ka.
Minuarust on parim kui suhkur ise kõrvetada- see on aga kohutav tossutamine- silmad jooksevad vett jne. Ei tohi väga kõrbema lasta ja kui liiga vähe kõrvetada jääb taigen väga hele. Kui tahad võin sulle saata 5 kg taigna tegemise retsepti. Selle taignaga jäävad alati muredad pibarid 🙂
Kui korra teinud oled näed kui lihtne see tegelikult on.
Oleme emaga siiani ikka siirupi ise kõrvetanud, korter ja trepikas kõrbehaisu täis, aga mitte väga muidugi, peaasi, et siirup oleks tume, aga mitte kõrbenud. Sel aastal ei tee… vist
Ei no muidugi, kus sa saadki lasta onu ja tädi ära lahutada (süüa), kui nende vahel suur armastus (süda) 🙂 🙂 🙂
Mul vanaema tegi ise päris suhkrupeedist siirupit piparkookide jaoks. :)Selline omapärane maitse.
Ohh, suured tänud teile!! Et kui ma mugav olen, siis saab vajaliku siirupi ka poest ja kui tahan ise teha, siis seegi võimalik. Mul hetkel jookseb suu juba vett…
Ja Savitaks, retsept on igati teretulnud! Ma kyll pelgan, et viiest kilost taignast elame me ylejärgmiste jõuludeni. Aga mine tea :DDD
Ahvatlev pirukategu!
Mina ka enamus aastaid piparkoogitaigent ise teinud ja peale esimest korda asi väga lihtne.5 kilo tainast päris hea kogus aga alati võib ju jahu ja muude asjade koguseid lihtsalt vähendada, nt poole võrra kõiki, siis peaks ehk paraja koguse saama.
väga vahvad pirukad 🙂
😀 Ega tegelt 5 kg polegi teab mis palju. Kui sõpru on saab kena väikse jõuluootus kingi teha. Võtan esmaspäeval retsepti kaasa ja saadan.