Kott tütrele. Kott emale ka

Sättisin siin võõras arvutis oma ajutisi kaustu korda ja leidsin muuhulgas mõned asjad, mis kyll ammuilma oma uute omanike käes, aga pole siiani kajastamist leidnud. Tegelikult on selliseid asju nii palju, millest mul isegi pilti endal pole. Aga kes see jõuab igat liigutust klõpsida 😀

Aga siin siis kaks kotikest.

Kiisuga kott läks yhel pisikesele tydrukule. Olen igasugu kiisusid teinud, aga kuna anti vabad käed, siis ennast täpselt korrata ka ei tahtnud ja nii siis mõtlesin tõsiselt, milline see pisikese tydruku kotikese kiisu peaks ikka olema. Sai siis selline 🙂

Ja pisikese tydruku emme soovis endale ka kotikest. Hobuse või ykssarvega. Ykssarv tundus mulle joonistamise hetkel kuidagi ahvatlevam ja nii ta sinna siis unelema pugeski 🙂

Kohevarsti valmib ka yks taksikoeraga kotike. Sai seda meetri-kaupa-myydavat kutsat kyll yhte, kyll teist pidi kotile väänatud, aga kotile ta mahtus ja näeb juuuube vahva välja ka. Viimasel ajal on yldse koerateema popiks muutumas. Shotikad, Russelid, bullikad, shibad, muidugi taksid, iiri setterid ja mitmed teised. Puudleid oleks hea lihtne teha, aga need on vist suht väljsurnud tõuks muutunud meie kandis, nii peangi siis end pingutama ja kangutama ja mõtlema, kuidas yhte nägu elukatele uusi jooni kylge pookida nii, et nad ka äratuntavalt oma tõu esindajad oleksid 😀

Aa, ja isetegija mõju on tuntav! Ilma kylmenedes kaevasin ma kapist vardad välja. Kyll käpiknuku jaoks, aga siiski. Soe villane lõng ja vardad vaevalt mu kätte suvesoojuses eksiksid. Ja ilma isetegijata vist ka mitte 🙂

Jälgi mind Facebookis:

7 thoughts on “Kott tütrele. Kott emale ka”

Leave a comment