Kõrvitsakrõllid osa 2

Rahutus on hinges ja see sunnib pidevalt toimetama. Hiljuti valminud kõrvitsakrõllide puhtakskraapmisest saadud sentimeetrise läbimõõduga vill läks eile katki ja valutas mitte just kõige mõnusamalt. Poiss muudkui käis ja paitas mu sõrme ja andis ohtralt soovitusi, mida kõike teha, mis valu ära võtaks. Soovitused olid alates kommisöömisest kuni käe sygavkylma panemiseni 😀

Ja täna õhtul oli mul ikkagi valu trotsides vaja teha valmis allesjäänud hiigelsuvikõrvitsast ka teised kaks tegelast. Mis sellest, et mu sõrm täna öösel tõenäoliselt valust kyljest kukub, eesmärk oli yllas ja aus – noh, meie eesaial on kaks väravat ja seega neli posti. Ja kus see siis sobib, et autoväraval on toredad kõrvitsakrõllid, aga jalgväravapostid seisavad niisama ööpimedusse uppunult ja kurvalt.

Kaks uut tegelast vahetult peale syndi

Ja kuna õues oli selleks ajaks juba pime, siis pidime need ka kohe õue viima

Ööpimedus näeb meie ukselt ysna kelmikalt tontlik välja nyyd (esiplaanil kummituslikult peaspetsialist isiklikult. Ööd on meil siin mustad ehk siis krõllivalged ;))

Nyyd on meie pool sajandit vanade ja igati kulunud nelja aiaposti otsas neli toredat krõlli. Olgugi, et hälloviin on meie juurde tulnud vist mikihiiremaalt, siis alati pol võõras paha. Eriti siis, kui see omal moel omaks ja toredaks teha 🙂

Nyyd vaja hakata piparkookidele mõtlema. Ei, tegelikult on enne vaja kõvasti joonistada ja värvida. Enne ikka töö, siis saab alles syya. Olen enda suhtes halastamatu 😀