Juba ysna ammu, märtsis, kirjutas mulle endine klassiõde ja rääkis, et tema Inglismaa-sõpradel syndis pisike poisipõnn. Mis siis ikka teha, kui vahemaad nii suured on – siis tuleb saata yks vahva kingitus, et vähemalt sydames vahemaad väheneksid 😀
Kuna pisike Aidan on Austraalia-Iiri päritolu, siis pidid pildile, lisaks tumedapäisele poisile endale, saama ka nende kahe toreda maailmanurga tegelased. Austraaliaga oli lihtne, seal elavad mu suured lemmikud – koaalad ja kängurud. Aga Iirimaaga oli alguses keeruline. Kyll ma mõtlesin kasutada harfi kyll vilepilli kyll ristikheina. Iiri hundikoer tuli ka meelde, aga need olid kõik kuidagi mittesobivad Austraali vahvate elukatega.
Aidani D-tähest oleks saanud kyll harfi, aga see ei tundunud pisikese lapse pildil nagu omal kohal olevat. Siis joonistasin känguru vilepilli mängima, aga ka see polnud piisavalt kõnekas detail. Koaala näpus olnud ristikhein tundus võõrkehana. Mõtlesin ja kaalusin ja siis turgatas – LAMMAS! Ja siis sai veel Kängu taskusse Ruu, et kokku oleks ikka korralik känguru ja nii see pilt juba kaks kuud tagasi Inglismaa poole rändas. Kes ytles, et ka joonistamine ei või hariv olla? Aitäh väljakutse eest, armas Helika! 😀