Kevade alguse tervitused

Ma olin kooliajal suht lootusetu luuletuste päheõppija. No yldse suht kõva peaga igasugu asjade meeldejätmises, millele oma loomingut lisada ei võinud. Sai lihtsalt tuimalt asi pähe tuubitud, klassi ees ette loetud ja kui hinne käes, siis unustatud. Noh, pea pole ju prygikast ka. Aga ometi on paar luuletust, mis on ise, täiesti õppimata või vähimaidki pingutusi tegemata meelde jäänud. Tõenäoliselt selleks, et jäädagi. Sellised hästi erilised luuletused. Yks neist sobib minu meelest tänasesse kevade alguspäeva imearmsalt. Või no tegelikult sobib ta igasse päeva 🙂

OLLA VEEL LAPS

Lehte Hainsalu

Olla veel laps ja sumada lompides,
asjade olemust kogeda kompides,
kastepiiskades näha imedust,
käia, kartmata ööd ja pimedust,
aus olla aususest midagi teadmata,
laulda südamest, ridagi seadmata,
hommikul eilsest puhtaks end küürida,
puuduvaid voorusi mitte üürida,
mitte end teadmiste torni müürida,
paati veel nimeta merel tüürida.

Olla kui laps ja joobuda viinata,
lemmikleludest loobuda piinata,
lõpmatult ühest ja samast tüdida,
ülekohut tajuda üdiga,
süüa isukalt leiba ka lihata
armast armsamaks hüüda tihata,
hingega hoida ja vihaga vihata,
suuremaks, suuremaks kasvada ihata.

Laps olla, laps olla kaua nii
hällist hauani.

Nii ja nyyd kõik lapsemeelselt siiral, rõõmsal ja reipal sammul kevadele vastu, eks?!
IMETABAST KEVADET TEILE!